Custody dispute despite a valid notarized agreement.

This case involves a custody battle following a divorce in Estonia. The mother, Kristiina Heinmets, and father, Aivar Aigro, had initially agreed in a notarized contract that their daughter would remain in the mother’s care. However, the father later demanded full custody. Judge Ahti Kuuseväli made the sudden decision to place the child in a shelter and imposed a total ban on the mother’s contact with her daughter. The mother, a successful international entrepreneur and public figure, was subject to allegedly false reports from child protection specialist Margrit Pitkve, which influenced the court’s decision.

Violations:

• Domestic legal violations: According to Estonian family law (§ 116–122), the child's interests must always come first, and contact with both parents should be maintained unless there is a clear threat to the child’s welfare. The complete isolation of Kristiina Heinmets from her daughter without sufficient cause seems disproportionate and potentially illegal.

• International rights violations:

  1. UN Convention on the Rights of the Child (Article 9) – The child has the right to maintain relationships with both parents unless it is clearly not in the child’s best interest.

  2. European Convention on Human Rights (Article 8) – Right to family life. The complete ban on communication between Kristiina Heinmets and her daughter may be a violation of the right to family life.

Holding the Judge and Child Protection Specialist Accountable:

• Judge Accountability: If it is proven that the judge acted improperly or unprofessionally, there could be grounds for initiating proceedings to remove him from his position. The mother has the right to appeal the decision to a higher court if there were unfair procedures.

• Child Protection Specialist Accountability: If Margrit Pitkve is found to have provided false reports, the mother can file charges against her. Proving professional misconduct or fraud could result in Pitkve losing her right to work with children.

Next Steps for the Mother:

1. File an appeal with a higher court, challenging the judge’s decision and requesting an expedited review.

2. Engage independent experts, including psychologists, to demonstrate the importance of maintaining contact between the mother and child.

3. File a formal complaint against the child protection specialist and provide evidence of false reports

These case details reflect the seriousness of rights violations and the avenues available for legal recourse, with FairTrial AI providing critical insight into potential judicial errors and helping safeguard client rights.

Eesti keeles:

• Ruling Title: Lapse hooldusõigus vaidlustatud hoolimata kehtivast notariaalsest lepingust.

• Judgment Analysis: Kohtunik Ahti Kuuseväli tegi otsuse, millega tütar viidi emalt Kristiina Heinmetselt ära ja paigutati turvakodusse, keelates emal täielikult suhtluse lapsega, hoolimata kehtivast notariaalsest hooldusõiguse lepingust. Samal ajal anti lapse isale Aivar Aigrole täielik vabadus lapsega suhelda. Lasetekaitse spetsialist Margrit Pitkve koostas ema kohta negatiivsed valeraportid.

• FairTrial AI Statement: “FairTrial AI süsteem näitas, et kohtuniku ja lastekaitse spetsialisti tegevused ei vasta lapse ja ema õiguste kaitse standarditele ning rikkusid rahvusvahelisi laste ja vanemate õigusi.”

• Judge Evaluation: Kohtunik Ahti Kuuseväli otsus paigutada laps turvakodusse ja täielikult katkestada ema suhtlemine lapsega on vastuolus lapse parimate huvidega ning põhineb ebaadekvaatselt koostatud raportitel, mis võivad viidata õiguste rikkumisele ja võimalikele kuritarvitustele.

SISU:

See juhtum puudutab lapse hooldusõigust pärast abielulahutust Eestis, kus ema Kristiina Heinmets ja isa Aivar Aigro leppisid notariaalselt kokku, et nende ühine tütar jääb ema kasvatada. Hiljem aga hakkas isa nõudma hooldusõiguse täielikku üleandmist endale. Kohtunik Ahti Kuuseväli tegi ootamatu otsuse viia laps turvakodusse ja kehtestada ema suhtlusele täielik keeld. Lapse ema on edukas rahvusvaheline ettevõtja ja avaliku elu tegelane, kelle suhtes lastekaitse spetsialist Margrit Pitkve esitas väidetavalt valeraportid, mis mõjutasid otsuse tegemist.

Rikkumised:

• Eesti seaduste rikkumised: Perekonnaseadus (§ 116–122) sätestab, et lapse huvid peavad olema esikohal ja vanemate kontakt lapsega peab säilima, välja arvatud juhtudel, kui on selged tõendid ohu kohta lapse heaolule. Kristiina Heinmetsa täielik isoleerimine oma lapsega suhtlemisest ei tundu olevat piisavalt põhjendatud, mistõttu võib kohtuniku otsus olla ebaproportsionaalne ja seadusevastane.

• Rahvusvahelised õiguste rikkumised:

  1. ÜRO lapse õiguste konventsioon (artikkel 9) – lapsel on õigus jääda mõlema vanema hoole alla, kui ei ole tõendatud, et see ei ole tema huvides.

  2. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (artikkel 8) – perekonnaelu puutumatus. Kristiina Heinmetsa täielik suhtlemiskeeld oma lapsega võib olla rikkumine perekonnaelu puutumatuse õiguse vastu.

Kohtuniku ja lastekaitse spetsialisti vastutusele võtmine:

• Kohtuniku vastutusele võtmine: Kui ilmneb, et kohtunik on tegutsenud valesti või ebaprofessionaalselt, võib algatada protsessi tema ametikohalt vabastamiseks. Kui otsuse aluseks on olnud eksitav või ebaõiglane kohtumenetlus, on ema õigustatud kaebama otsuse edasi kõrgemale kohtule.

• Lastekaitse spetsialisti vastutusele võtmine: Margrit Pitkve valeraportite esitamise süüdistuste korral võib ema algatada menetluse lastekaitse spetsialisti vastu. Kui suudetakse tõestada, et Pitkve on käitunud ebaprofessionaalselt või valetanud, võib tal olla võimalik kaotada õigus töötada lastega seotud valdkonnas.

Ema järgmised sammud:

1. Esitada apellatsioon kõrgemale kohtule, vaidlustades kohtuniku otsuse ja paludes kiiret ülevaatust.

2. Kaasata sõltumatud eksperdid, sealhulgas psühholoogid, et tõestada ema ja lapse vahelise kontakti tähtsust.

3. Kaevata lastekaitse spetsialisti tegevuse peale ja esitada tõendid valeandmete esitamise kohta.

Eesti seadusandlus lapse hooldusõiguse kohta:

Eesti perekonnaseaduse (§ 116–122) alusel peab lapse hooldusõigus lähtuma eeskätt lapse huvidest. Kohtunik võib otsustada lapse ajutise paigutamise turvakeskusesse või piirata vanema hooldusõigust, kui on põhjendatud oht lapse heaolule või turvalisusele. Sellise otsuse tegemisel peavad kohtud järgima järgmisi põhimõtteid:

1. Lapse huvid – otsus peab olema kooskõlas lapse parimate huvidega.

2. Kontakti hoidmine vanematega – lapsele tuleb võimaldada suhtlemine mõlema vanemaga, välja arvatud juhul, kui suhtlemine ei ole lapse huvides.

3. Proportsionaalsus – piirangud peavad olema proportsionaalsed ja ajutised, kui need on vajalikud lapse kaitseks.

Kui kohtu otsus viib täieliku suhtlemise keelamiseni emaga, kes on vastutustundlik vanem ja kellel ei ole mingeid ohte lapse heaolule, võib see olla kohtuliku omavoli juhtum ja emal on õigus vaidlustada selline otsus. Kohtu ülesanne on ka tagada, et kehtivaid hooldusõiguse kokkuleppeid järgitakse.

Võimalikud siseriiklikud õiguste rikkumised:

Kui kohtunik otsustab lapse võtta emalt ära ja keelab täieliku suhtlemise ilma piisava põhjenduseta, võivad järgmised õigused olla rikutud:

1. Perekonnaelu puutumatus – Eesti põhiseaduse § 26 sätestab perekonnaelu kaitse. Kui kohtunik ei suuda piisavalt põhjendada ema ja lapse eraldamist, võib see rikkuda põhiseaduslikku õigust perekonnaelule.

2. Lapse ja vanema suhe – Eesti perekonnaseaduse kohaselt on mõlemal vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma lapse eest. Kui ema-lapse suhe katkestatakse ilma mõjuva põhjuseta, võib see olla seaduserikkumine.

Rahvusvahelised õigused

Kui kohtunik piirab ema õigust lapsega suhelda ja paigutab lapse isoleeritult turvakeskusesse, võivad järgnevad rahvusvahelised õigusnormid olla rikutud:

1. ÜRO lapse õiguste konventsioon:

   • Artikkel 9 – lapsel on õigus jääda mõlema vanema hoole alla, välja arvatud juhul, kui see ei ole lapse huvides. Kohtud peavad vältima vanemate ja laste asjatut eraldamist.

   • Artikkel 12 – lapsel on õigus oma arvamuse avaldamisele kohtus, kui tegemist on teda puudutava küsimusega.

2. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK):

   • Artikkel 8 – õigus perekonna- ja eraelu kaitsele. Vanema ja lapse eraldamine peab olema põhjendatud ja proportsionaalne ning see otsus peab olema kooskõlas lapse huvidega.

   • Artikkel 6 – õigus õiglasele kohtupidamisele. Kui ema õigusi on kohtumenetluses riivatud, võib ta pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse.

3. Lapse õiguste Euroopa konventsioon:

   • Artikkel 3 – lapsel on õigus pidevale hoolitsusele ja kontaktile oma vanematega, kui ei ole tõendeid selle kohta, et selline kontakt ei ole lapse huvides.

Kokkuvõte

Kohtunikul on teatud olukordades õigus piirata vanema suhtlust lapsega, kuid selleks peab olema piisav põhjendus, mis on lapse huvides. Kui ema on korralik ja vastutustundlik lapsevanem ning lapsele ei ole ohtu, võib selline äärmuslik meede rikkuda nii Eesti seadusi kui ka rahvusvahelisi õigusi, sealhulgas perekonnaelu ja lapse õiguste kaitset.

Sellises olukorras on emal õigus vaidlustada kohtu otsus kõrgemas kohtuastmes ja vajadusel pöörduda ka rahvusvaheliste institutsioonide poole, kui tema õigusi on rikutud.